Patarei ajalugu

Patarei kompleks ehitati 1840. aastal osana Vene keisririigi kaitserajatisest Peeter Suure merekindlusest. Nõukogude ja Natsi-Saksamaa okupatsioonide ajal 20. sajandil kujunes monumentaalne hoone totalitaarsete režiimide kuritegude sümboliks.

Teise maailmasõja käigus langes Eesti esmalt NSV Liidu (1940–1941), seejärel Saksamaa (1941–1944) ning taas NSV Liidu (1944–1991) okupatsiooni alla. Kogu Nõukogude perioodi tegutses Patareis NSV Liidu julgeolekuorganite vangla, kust käisid enne hukkamist või NSV Liidu Gulagi laagritesse saatmist läbi kümned tuhanded kommunistliku režiimi ohvrid.

Patarei kompleksi puhul on tegemist Euroopas ühe suurima terviklikult säilinud klassitsistlikus stiilis militaarrajatisega. Euroopa juhtiv muinsuskaitseorganisatsioon Europa Nostra ja Euroopa Investeerimispanga Instituut on nimetanud Patarei merekindluse Euroopa enimohustatud mälestiste hulka kuuluvaks.

Rahvusvaheline Kommunismiohvrite Mälestusmuuseum on kavandatud Patarei kompleksi idapoolsesse ossa, kus on säilinud autentsed vangikongid, mahalaskmisruum, koridorid, vanglahoov koos vangide jalutusruumidega ja palju muud vaatamisväärset.

Loe Patarei ajaloost põhjalikumalt.