Sisukaart

Vali keel:

Eesti keeles

Kodu > Andmebaas > Ukraina > Tutvustus

Ole informeeritud

Prindi see leht

Tutvustus

Naine külastamas Nõukogude okupatsioonimuuseumi Kiievis, taustal Stalini massirepressioonide ajal (1937-1941) Nõukogude salateenistuste poolt hukatud inimeste säilmed. 7. juuni 2007. Kommunistliku Partei liikmed ja venemeelsed sotsialistid korraldasid 2007. aasta juuni alguses „fašistliku“ muuseumi ees protestiaktsiooni, AFP.

Ukraina kuulutas iseseisvuse välja 1917.aastal, üritades seda kaitsta sõjas Nõukogude Venemaa vastu. 1920.aastal lõppes võitlus kaotusega ning 1922.aastal inkorporeeriti Ukraina NSV Liidu koosseisu. Kodusõda Ukrainas paistis silma julmusega, suur oli hukkunute hulk tsiviilelanikkonna hulgas. 1921-1922 lasti nõukogude uurimisorganite poolt maha üle 10 000 Ukraina armee võitleja. Ukraina tasalülitamiseks ja vastupanu hävitamiseks kasutasid kommunistlikud võimud kunstlikult esile kutsutud näljahädasid (1921-1923, 1932-1933, 1946-1947), mille ohvrite hulgaks on hinnatud kokku 13 miljon inimest. Eriti ränka 1932-1933. aasta näljahäda kasutati sundkollektiviseerimise läbiviimiseks. Raske surve alla sattus Ukraina kultuur ja keel, käivitus aktiivne venestuskampaania. II maailmasõja järel tabas Ukrainat uus terrorilaine, mille ohvriks langesid väidetavad kollaborandid. Lääne-Ukrainas puhkenud relvastatud vastupanuliikumise mahasurumiseks kasutasid kommunistlikud võimud kõige julmemaid vahendeid, kaasa arvatud ulatuslikke küüditamisi. Väljaspool seadust asuvaks kuulutati Ukraina Uniaadi kirik. Kokku on kommunismi ohvrite hulgaks hinnatud 15 miljonit inimest, millele lisanduvad Nõukogude juhtkonna osalusel valla päästetud sõdades hukkunud ukrainlased. Kuigi Ukraina iseseisvus 1991.aastal, on aastakümnete jooksul loodud sõltuvusest raske välja rabeleda.



Faktid

  • Ukrainas kannatas kommunistlike repressioonide tõttu umbes 15 miljonit inimest
  • Venemaa, Valgevene ja Transkaukaasia vabariikide kõrval oli Ukraina NSV 30. detsembril 1922 üks Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu asutajaliikmeid

Kirjandus