Sisukaart

Vali keel:

Eesti keeles

Kodu > Andmebaas > Peruu > Tutvustus

Ole informeeritud

Prindi see leht

Tutvustus

1820ndatel Hispaania koloniaalvõimu alt iseseisvunud Peruu poliitiline ajalugu on vaatamata preioodilistele stabiilsetele arengutele kuni tänase päevani olnud heitlik ja vastuoluline. Sisetülide, kodusõdade, revolutsioonide ning poliitiliste konfliktide all kannatanud maa ühe viimase ning verisema episoodina on kurikuulsaks saanud Peruu kommunistide tegevus. 1920ndatest 1980ndateni kestnud riigipöörded, autoritaarsete ja sõjaväeliste diktatuuride vaheldumised tipnesid 1980. aastal tsiviilvalitsuse kehtestamisega, millele järgnes äärmuslike kommunistide, guevaralaste ja mauistide omavahelisest ideoloogilisest võitlusest välja kasvanud valitsusevastane sissisõda. Seda üliõpilasliikumisest välja kasvanud terroristlikku tegevust juhtis Peruu sisepoliitikat tänini mõjutav mauistlik Sendero Luminoso (Shining Path). 1980ndatest kuni oma allakäiguni 1990ndate keskel kasutas Sendero oma poliitiliste eesmärkide elluviimiseks sisesõda, terrorismi, kuritegelike organisatsioonidega koostööd ja  vaenu õhutamist.

Sendero Luminoso kõrvaldas 1980ndate algusesest oma süstemaatlistes rünnakutes maaomanikke, ettevõtlike inimesi, intelektuaale, korrakaitsjaid, suurima võimupartei, vasaktsentristliku Ameerika Rahvarev. Liidu (The American Popular Revolutionary Alliance – APRA) võimuesindajaid, pani toime terroriakte, mida ainuüksi 1984. a aastal registreeriti umbes 2600. Rahvakommuunide loomiseks asus Sendero hävitama ka riigi rajatud asutusi ja infrastruktuure. Mauistide repressioonide ja vägivalla alla langesid ka kümned tuhanded Amazonase indiaanlased. 1980ndate keskpaigast asus Sendero tegema koostööd narkodiileritega ja hakkas poliitilstele vastastele looma töölaagreid.

Lisaks valitsusvägede vastuterrorile hukkus võimuvõitluses klassikaliste marksistide tupacamaru''dega  (The Túpac Amaru Revolutionary Movement - Movimiento Revolucionario Túpac Amaru (MRTA) tuhandeid tsiviilisikuid või partisane. 1990ndate alguseks oli sissivõitluses (by Shining Path insurgents, the smaller Tupac Amaru Revolutionary Movement and government forces) tõttu surma saanud hinnanguliselt 69-70 000 inimest, kellest u 25- 30 000 hukkus otseselt Sendero tegevuse tõttu. 1980ndate terrorilaine tõttu jäi orvuks jäi u 50 000 last. MRTA käest lüüa saanud ja armee rünnakutest nõrgestatud Sendero Luminoso hakkas alla 1992 käima, kuid veel 1996 - 97 hoidis Túpac Amaru Limas pantvangis Jaapani saatkonda.

2002 alustas Peruus tööd Tõe- ja Lepituskomisjon, mis uurib valitsuse ja Sendero Luminoso vahelist konflikti. 2006 kuulutas president A. C. Toledo Manrique Sendero Luminoso intensiivistunud tegevuse tõttu Peruu kuues piirkonnas välja eriolukorra.