Sisukaart

Vali keel:

Eesti keeles

Kodu > Andmebaas > Leedu > Ajalooline ülevaade > 1918-1939

Ole informeeritud

Prindi see leht

1918-1939

Leedu on rikka ajaloo ja sügavate kultuurijuurtega Balti riik. Võidelnud sissetungijatega nii idast kui läänest, suutsid leedulased hoida oma vabadust. XIII saj. rajati Leedu suurvürstiriik, mis ulatus Balti merest Musta mereni. XIV saj. ühendasid Leedu ja Poola oma jõud Saksa ordurüütlite vastu ja riik võttis vastu ristiusu. 1569 asutasid Leedu ja Poola ühise riigi. Sellest alates oli Leedu saatus sajanditeks seotud Poolaga. Pärast Poola langemist võttis Leedu osa mitmest ülestõusust Venemaa vastu, kuid edutult. Algas massiline venestamine, mille käigus hävitati mh. leedukeelsed raamatud. Kõigest hoolimata suutis Leedu säilitada oma rahvusliku identiteedi ja XIX saj. lõpuks kujunes leedulastest oma kultuuri ja püüdlustega kaasaegne Euroopa rahvas.

I maailmasõja ajal okupeeris Saksamaa Leedu. Saksamaa plaan oli moodustada formaalselt iseseisvate riikide ühendus, mis oleks emamaast täielikus sõltuvuses. Leedul lubati korraldada 1917. a. Vilniuse konverents tingimusel, et leedukad deklareerivad oma lojaalsust Saksamaale ja nõustuvad anneksiooniga. 16. veebruaril 1918 kuulutas Leedu Maanõukogu Leedu demokraatlikel põhimõtetel rajanevaks iseseisvaks riigiks. Sakslased, kes olid endiselt kohal, ei toetanud seda ja takistasid igati sõltumatuse kehtestamist. 1918. aastal kaotas Saksamaa sõja. Leedukad moodustasid kiiresti esimese valitsuse, mida juhtis Augustinas Voldemaras, võtsid vastu ajutise konstitutsiooni ja alustasid võimu baasstruktuuride loomist. Kui võidetud Saksamaa Idarindelt taandus, saabus asemele kommunistlikku maailmarevolutsiooni ideed levitav Punaarmee. Detsembri lõpus jõudis Punaarmee Leedu piiri taha ja algas Leedu–Nõukogude sõda. Leedu armee oli väga noor, seetõttu ei kohanud Punaarmee erilist vastupanu ja 1919. aasta jaanuari keskpaigaks oli 2/3 Leedu territooriumist vallutatud. Mai keskel asus Leedu armee Kirde-Leedus vastupealetungile. Augusti lõpuks oli Punaarmee Leedu territooriumilt välja löödud.

Pärast Punaarmee ebaõnnestunud katset liikuda 1918–1920 läände, peatas Nõukogude Venemaa ajutiselt laienemise, loobumata siiski territoriaalsetest nõudmistest riikide suhtes, mis olid tekkinud pärast Esimest maailmasõda Vene impeeriumi äärealadele. Leedu ja teiste Balti riikide ilmumist ja olemasolu tõlgendas Nõukogude Venemaa kui oma ajutise sõjalis-poliitilise nõrkuse tagajärge. Teisalt survestas Leedut natsi-Saksamaa, kes ei tunnustanud Versailles’ rahulepingut ja püüdis õõnestada Euroopa poliitilist süsteemi, esitades naaberriikidele territoriaalseid nõudmisi. Nimetatud revisionistlikel eesmärkidel eraldas Saksamaa 23. märtsil 1939 Klaipeda piirkonna ülejäänud Leedu riigist.



Faktid

  • Leedu kaotas kommunistliku okupatsiooni tõttu 780 000 kodanikku
  • Leedu okupeeriti Nõukogude Liidu poolt 15. juunil 1940

Kirjandus