Sisukaart

Vali keel:

Eesti keeles

Kodu > Andmebaas > Läti > Ajalooline ülevaade > 1918-1939

Ole informeeritud

Prindi see leht

1918-1939

Läti iseseisvuse väljakuulutamine 18. novembril 1918


Läti iseseisvuse väljakuulutamine 18. novembril 1918.

Läti paikneb Euroopa põhjaosas, Balti mere idakaldal. Lätlased kuuluvad Indo-Euroopa keelkonna Balti rühma. Lätlaste geograafiline asupaik lääne kultuuri piirialal ja kultuurisuhted läänega soodustasid tugevate sidemete tekkimise  läänemaailmaga. Läti alade vallutamine Vene Impeeriumi poolt 18. sajandil ei mõjutanud lätlaste läänelikku orientatsiooni. Võõra ülemvõimu tingimustes säilitasid nad rahvusliku identiteedi, traditsioonid ja keele. Märkimisväärne rahvuslik ärkamine toimus Lätis 19. sajandil. Seda tingis hariduse kiire levik ning keskklassi ja intelligentsi kasv. Läti press, kodaniku- ja poliitilised organisatsioonid, kultuuri- ja majandusühingud muutusid võimsa rahvusliku ärkamise tõelisteks keskusteks. 1905. aasta revolutsioon ühendas ja äratas läti rahva – esimest korda ajaloos esitas Läti Maapäev 10. novembril 1905 avalikult nõudmise Läti riigi moodustamiseks. Revolutsioonilise liikumise kokkuvarisemise järel Lätis 1907. aastal põgenesid tuhanded inimesed USA-sse, Kanadasse ja Brasiiliasse. Elu eksiilis avardas inimeste poliitilisi vaatenurki ja aitas sepistada uusi võimalusi teisenenud vabadusvõitluse pidamiseks.

Pärast Sakslaste tungimist Lätisse 1915. aastal jätsid enam kui 400 000 lätlast Saksa armee rünnaku kartuses oma kodu ja põgenesid Venemaale. Lätlastele anti luba moodustada ainult lätlastest koosnevad vabatahtlikud relvaüksused, mis tegutsesid Läti ohvitseride juhtimisel ja oma värvide – Läti puna-valge lipu all. Tervelt kaks aastat kaitsesid Läti Kütid Riia rinnet tugevate Saksa üksuste pealetungi vastu, seda kuni 1917. aasta revolutsiooni puhkemiseni. Vene Ajutine Valitsus, mis moodustati pärast revolutsiooni 1917. aasta kevadel, andis lätlastele 5. juulil 1917 territoriaalse enesemääramisõiguse. Lätlased nägid seda ette ja olid juba valinud Vidzeme (Liivimaa), Kurzeme (Kuramaa) ja Latgale (Latgallia) piirkondlikud nõukogud. Esimene Läti Rahvusassamblee kogunes 17. novembril 1917 Valkas. Läti Ajutine Rahvuskogu andis 19. novembril 1917 välja Deklaratsiooni Välisriikidele ja -Rahvastele. Kõnealuses dokumendis kinnitati enesemääramisõigusel põhinevat Läti iseseisvuse nõuet.

Läti iseseisvumise seadis ohtu novembris 1917 toimunud kommunistlik revolutsioon. Seetõttu kuulutas Rahvuskogu välja Läti eraldumise kommunistlikust Venemaast. Kasutades ära Saksa okupatsioonivägede lahkumist pärast kaotust Esimeses maailmasõjas, kuulutas Läti 18. novembril 1918 välja iseseisvuse. 5. detsembril 1918 sisenes Punaarmee Läti territooriumile. Paljud läti sõjamehed olid kommunismiviirusest nakatunud ja kuna Lenin oli lubanud neile iseseisvust, nõustusid võitlema kommunistide poolel. Kommunistlikud sõjajõud vallutasid Riia linna 3. jaanuaril 1919 ja kohe moodustati ka Läti Nõukogude valitsus. Kiiruga võeti vastu rida natsionaliseerimisdekreete, sh. dekreedid maa ja pankade natsionaliseerimisest. Kehtestati tohutu maksukoormus. Surmanuhtlus ja vara konfiskeerimine muutusid tavalisteks karistusteks, seda ka väiksemate rikkumiste korral. Moodustati sõjatribunalid ja viie kuu jooksul, mil Lätis kehtis Nõukogude võim, (3. jaanuar–22. mai 1919), hukkasid karistussalgad kommunistide arhiiviandmetel vähemalt 3 632 inimest. Punaarmee esimene okupatsioon Lätis osutus siiski lühiajaliseks. 22. mail 1919 vabastati Riia Läti armee, Saksa maakaitseväe (Landeswher) ja teiste Saksa väeüksuste ühistegevuse tulemusena.

Saksamaa katse kukutada Ulmanise valitsus ja panna kokku Saksa-Läti segavalitsus eesotsas Pastor Niedraga nurjus, nagu ka püüd lüüa tagasi Läti-Eesti liitlasarmee, mis päädis kaotusega otsustavas Cesise lahingus 22. juunil 1919. Saksa maakaitsevägi saadeti laiali ja Ulmanise valitsus naasis 8. juulil Riiga. Läti armee lõi liitlaste mereväe abiga tagasi aferist Bernandti sõjajõud, kes üritasid korraldada uut Saksa interventsiooni. 1. veebruaril 1920 sõlmiti VNFSV ja Läti vahel relvarahu, 11. augustil 1920 kirjutasid pooled Riias alla Moskva läbirääkimistel kokku lepitud rahulepingule. Iseseisvuse perioodil tegi Läti läbi kiire ja muljetavaldava arengu, kommunistlike liikumiste mõju riigis oli minimaalne.



Faktid

  • Läti okupeeriti Nõukogude Liidu poolt 17. juunil 1940
  • Lätis kannatas kommunistlike repressioonide tõttu 214 905 inimest

Kirjandus