Sisukaart

Vali keel:

Eesti keeles

Kodu > Andmebaas > Ungari > Ajalooline ülevaade > 1947-1953

Ole informeeritud

Prindi see leht

1947-1953

1947. aasta alguses avaldas NSVL Ungari jaga-ja-valitse taktika kasutamise poolest tuntud liidrile Mátyás Rákosile survet pidada „klassivõitlust teravamas vormis“. Seejärel moodustati Ungari Rahvavabariik. Tekkis kooslus, mida Ungari kommunist László Rajk (kes hiljem hukati) nimetas „proletariaadi diktatuuriks ilma Nõukogude vormita“. Uus Ungari juht Mátyás Rákosi nõudis Ungari Töölispartei liikmetelt täielikku kuulekust. Rákosi peamiseks võimurivaaliks oli toonane Ungari välisminister László Rajk. Rajk arreteeriti ja Stailini NKVD emissar koostöös Ungari KP peasekretär Rákosi ja tema ÁVH salapolitseiga korraldasid Rajki näidisprotsessi. Septembris 1949 toimunud kohtuistungil sunniti Rajki tunnistama, et ta on Miklós Horthy, Leon Trotski, Josip Broz Tito ja Lääne imperialismi agent. Ta tunnistas samuti osalemist vandenõus Mátyás Rákosi ja Ernő Gerő mõrvamiseks. Rajk mõisteti süüdi ja hukati. Hoolimata Rákosile Rajki likvideerimisel osutatud abist kõrvaldati sel perioodil parteist ka Ungari tulevane juht János Kádár ja teised dissidendid. Kádárit peksti ülekuulamisel, teda määriti elavhõbedaga, et nahapoorid ei saaks hingata ning ÁVH ülekuulaja urineeris talle suhu.

Seejärel kehtestas Rákosi Ungaris autoritaarse režiimi. Võimu tipul kehtestas Rákosi tugeva isikukultuse. „Kiilakaks mõrvariks“ kutsutud Rákosi kopeeris  Stalini poliitilisi ja majandusprogramme, mistõttu kehtis Ungaris üks Euroopa karmimaid diktatuure. Rákosi kirjeldas end „Stalini parima Ungari jüngri“ ja „Stalini parima õpilasena“. Ungaris 1940. ja 1950. aastatel toime pandud repressioonid olid karmimad kui teistes NSVL satelliitriikides, sest Ungari vastupanuliikumine tegutses raevukamalt.

Ligi 350 000 Ungari ametiisikut ja intellektuaali heideti 1948–1956 Ungari Kommunistlikust Parteist välja. Kõik Lääne sidemetega kompartei liikmed sattusid automaatselt löögi alla. Siia kuulus suur hulk inimesi, kes olid olnud natsiokupatsiooni ajal aastaid Läänes eksiilis. Ligi 150 000 inimest vangistati ja 2 000 hukati. Sellele lisaks toimusid „sotsiaalsed puhastusaktsioonid“ ka mitteparteilaste hulgas. Budapestis vedasid veoautod esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti varahommikul kell 02.00 puhastusaktsioonide ohvreid, keda 1953. aastaks oli kogunenud ligi 700 000. Neist 98 000 kuulutati spioonideks ja sabotöörideks, 5 000 inimest hukati. Sotsiaalsed puhastused olid äärmiselt töömahukad – neis osales ligi miljon täiskasvanud ungarlast, kelle tööks oli ohvrite registreerimine, kokkuarvamine, ajupesu, nuhkimine ja vahel ka tapmine.

Rákosi kiirustas laiendama Ungari haridussüsteemi. See oli katse asendada minevikus hariduse saanud inimesed nendega, keda Rákosi nimetas uueks „töötavaks intelligentsiks“. Lisaks parema hariduse andmisele vaestele, enamate võimaluste tekitamisele töölisklassi lastele ja kirjaoskuse taseme üldisele tõstmisele hõlmas kõnealune abinõu ka kommunistliku ideoloogia levitamist koolides ja kõrgkoolides. Osana kiriku riigist eraldamise protsessist kuulutati usuõpetus propagandaks ja tõrjuti järk-järgult koolidest välja. Põlumajanduse kollektiviseerimiseks kasutas valitsus sunnivahendeid ja jõhkrat jõudu; riigi põllumeestelt pigistati vahendeid rasketööstuse kiireks laiendamiseks, mis neelas üle 90% tööstusesse tehtud investeeringutest. Alguses keskenduti tootmises peamiselt kaupade sõjaeelsele nomenklatuurile, sh. vedurid ja vagunid. Hoolimata kehvast materiaalsest baasist ja soodsatest eeldustest spetsialiseeruda teistele toodangu vormidele, arendati Ungaris majanduskasvu tugevdamiseks ja eksportkaupade tootmiseks, millega tasuda imporditud toorainete eest siiski peamiselt uusi rasketööstusharusid.

Kardinal József Mindszenty, kes astus Teise maailmasõja päevil vastu Saksa natsidele ja Ungari fašistidele, arreteeriti 1948. aasta detsembris, süüdistatuna riigireetmises. Pärast viit nädalat vangistust (mille jooksul teda ilmselt ka piinati) tunnistas kardinal end süüdi ning talle mõisteti eluaegne vanglakaristus. Nn. puhastus tabas ka protestantlikke kirikuid ja nende juhid asendati Rákosi valitsusele lojaalsete isikutega.

Uus Ungari sõjavägi korraldas kiiruga ja ettemääratud tulemustega avalikke kohtuprotsesse armee puhastamiseks „natslikest jäänustest ja imperialistlikest sabotööridest“. Mitmed ohvitserid mõisteti surma ja mõrvati 1951. aastal, nende hulgas Ungari õhujõudude 28 õhulahingu võiduga lennuäss Teise maailmasõja päevilt Lajos Toth, kes naasis vabatahtlikult USA sõjavangist, et aidata Ungari lennundust uuesti üles ehitada. Ohvrid rehabiliteeriti postuumselt pärast kommunistliku korra kokkuvarisemist.



Faktid

  • 1956. aasta revolutsioonis hukkus vähemalt 2500 ungarlast, lisaks põgenes riigist 200 000 ungarlast
  • Nõukogude Liit okupeeris Ungari 1944. aastal

Kirjandus