Sisukaart

Vali keel:

Eesti keeles

Kodu > Andmebaas > Kreeka > Tutvustus

Ole informeeritud

Prindi see leht

Tutvustus

Kreeka kodusõda. Kreeka valitsuse eriüksuslased Karpenisi lähedal. 22. mai 1948. B. Hardy

 

Kommunistlik partei asutati Kreekal 1918.aastal ning aja jooksul kujunes sellest Nõukogude Liidu ja Kolmanda Internatsionaali põhimõttelisemaid toetajaid regioonis. 1930.aastatel üritasid kommunistid Kreekas vägivaldseid meetodeid kasutades võimu enda kätte haarata, kuid said lüüasaamise osaliseks. Kuigi kommunistide mõju oli viidud miinimumini, jätkasid nad ometi tegevust, kutsudes Stalini otsuste mõjul näiteks kreeka sõdureid 1940.aastal mitte võitlema faśistliku Itaalia rünnaku vastu ning muutma alanud sõda kodusõjaks. Kreeka vallutamise järel Saksamaa poolt, kujunes kommunistidest aga kandev jõud partisanisõja organiseerimisel sissetungijate vastu. Võites sel teel kreeklaste sümpaatiat, olid kommunistid halastamatult oma konkurentide, Kreeka seaduslikku valitsust toetavate partisanide vastu. II maailmasõja lõppedes üritasid kommunistlikud partisanid kogu Kreekat oma kontrolli alla saada, kuid löödi Suurbritannia jõudude ning rahvuslike partisanide poolt tagasi. Sõlmitud vaherahu ei püsinud siiski kaua, sest kommunistid võtsid kursi vägivaldsele võimuhaaramisele. Puhkes verine kodusõda, milles hukkus kümneid tuhandeid inimesi. Oma võimu kinnitamiseks rakendasid kommunistid ulatuslikku terrorit. Nende suurimaks kuriteoks oli ligi 30 000 lapse äravõtmine vanematelt ning küüditamine sotsialismimaadesse. Oma lapsi päästnud vanemad lasti kommunistide poolt maha. N.Cage raamat „Eleni” on neist kuritegudest hiilgavaks tunnistuseks. Kuigi kommunistide vastupanu lõpuks maha suruti, jäi kodusõjast tekkinud lõhe Kreeka ühiskonda veel pikalt püsima.