Sisukaart

Vali keel:

Eesti keeles

Kodu > Andmebaas > Ida-Saksamaa > Tutvustus

Ole informeeritud

Prindi see leht

Tutvustus

Aerofoto Berliini müürist. Endise Ida-Saksa salapolitsei arhiive haldav asutus avalikustas foto, mis kujutab piirivalvureid, kel on käsk tulistada Läände põgenevaid tsiviilisikuid. AP.

1949.aastal loodud Saksamaa Demokraatlik Vabariik pidi Nõukogude Liidu arvates kujunema sotsialistliku süsteemi visiitkaardiks. Natsliku Saksamaa purustamise järel Nõukogude okupatsioonitsoonis tekkinud riik tugines algusest peale ulatuslikule vägivallale. Juba Punaarmee sissetung Saksamaale tõi kaasa ulatusliku vägivalla tsiviilelanikkonna hulgas, tapmised, vägistamised, röövimised. Järgnes poliitiline terror, mis ei suundunud aga sedavõrd natside vaid kristlike-demokraatide, sotsiaaldemokraatide ja teiste demokraatlike erakondade esindajate vastu. Kümned tuhanded arreteeriti ning paigutati endistesse natside koonduslaagritesse, kus vangide suremus polnud väiksem natside omast. Poliitilise vastupanu mahasurumine viis sotsialistliku süsteemi kehtestamiseni, mille areng hakkas Lääne-Saksamaale aga peagi alla jääma. See viis 1953.aastal ülestõusuni, mis suudeti maha suruda vaid nõukogude tankide abil. Kokkupõrgetes hukkus 50 inimest, üle 10 000 arreteeriti. Suurenenud põgenemine läände viis 1961.aastal Berliini müüri rajamiseni. Täites SDV valitsuse korraldust tulistasid piirivalvurid piiriületuskatsel surnuks vähemalt 133 inimest. Järgnevatel aastatel langesid Ida-Saksamaal elavad inimesed efektiivse julgeolekuasutuse STASI terrori alla. Vastupanuliikumist jälitati halastamatult, üritades teisitimõtlemist juba eos maha suruda. STASI poolt loodud hirmuõhkkonnale vaatamata varises kommunistlik süsteem Ida-Saksamaal 1989.aastal mõne kuu jooksul kokku.