Sisukaart

Vali keel:

Eesti keeles

Kodu > Andmebaas > Etioopia > Tutvustus

Ole informeeritud

Prindi see leht

Tutvustus

Dergue’i režiimi poolt tapetud inimeste fotode näitus Addis Ababas Meskeli väljakul. 27. mai 2007. Etioopia valitsus tähistamas märtrite päeva, mis seekord märkis 16 aasta möödumist Derg’i valitsuse langemisest ja selle liidri Mengistu Haile Mariami eksiili minekust Zimbabwesse. AP

Üksiku erandina teiste Aafrika riikide seas ei koloniseeritud paljusrahvuselist ja valdavalt kristlikku Etioopiat Euroopa riikide poolt enne kui lühiajaliselt Itaalia poolt 1936-41. Pärast II maailmasõda monarhia poolt  taasalustatud, kuid poolelijäänud reformid, näljahäda ja majandusraskused tõid kaasa 1974. aasta riigipöörde, mis kõrvaldas marksistlik-leninliku sõjaväelise hunta Dergi juhtimisel keisrivõimu  ja kehtestas sotsialistliku režiimi. Derg ajendas 1975 opositsioonivastase punase terroriga 1991 aastani vaheaegadega kestnud sisesõja (Ethiopian Civil War). Revolutsioonilise Etioopia liider ¬Mengistu Haile Mariam vallandas repressioonid, mille tagajärjel olevat Etioopias 1977-78 hukkunud hinnanguliselt kuni pool miljonit inimest. 1970. a-te lõpul hakati poliitilise terrori, NSV Liidu ja Somaalia eeskuju sovetiseerimisega, natsionaliseerimiste ja kollektiviseerimistega juurutama kommunistlikku va¬litsemisviisi, mis tekitas majandusliku kaose ning osaliselt põhjustas 1980. aastate alguse suure näljahäda, mille ohvreid võis olla ligikaudu 1 000 000. Sajad tuhanded põgenesid vaesuse, kommunistlike eksperimentide, sundmobilisatsiooni, piibellike sundümberasumiste ja repressioonide eest.

Verejanuline režiim sõdis 1977. aastast 1960ndatel sotsialistlikule arenguteele asunud endis Moskva liitlase Somaaliaga ja vaheaegadega kuni 1988 Eritreaga. Peamiselt NSV Liidult ja Kuubalt tohutut majanduslikku ja sõjalist abi saanud, sellel tuginenud Mengistu režiim langes 1991. Usaldusväärsete andmete ja ülevaate hankimine terrori ohvrite kohta on praegu võimatu. 1995. aasta mais Addis Abebas toimunud kohtuistungitel avaldati arvamust, et ainuüksi ajavahemikus veebruar 1977 kuni juuni 1978 mõrvati poliitilistel põhjustel pealinnas 10 000 inimest. 1991. aastast alates on läbi vaadatud paar tuhat kohtuasja, 2006. aasta detsembris mõisteti 72 Dergi ametnikku süüdi genotsiidis.