Sisukaart

Vali keel:

Eesti keeles

Kodu > Andmebaas > Eesti > Ajalooline ülevaade > 1944-1953

Ole informeeritud

Prindi see leht

1944-1953

Teise Nõukogude okupatsiooni algus 1944.aastal tõi kaasa repressioonide jätkumise. Eesti Vabariigi taastamiskatse 18-22.septembril 1944 suruti punaväe poolt maha, enamik ametisse astunud Eesti Vabariigi liikmetest vahistati. Osa arreteeritutest lasti maha, teised saadeti vangistusse Siberisse.  Aastail 1944-1945 vangistati Eestis umbes 10 000 inimest, kellest suur hulk suri kahe esimese aasta jooksul. Erinevatel hinnangutel saadeti 1944-1953 sunnitöö- ja vangilaagrisse 25 000-30 000 inimest, kellest ligikaudu 11 000 tagasi ei pöördunud. Kommunistliku terrori kartuses põgenes nõukogude okupatsiooni eest kodumaalt ja emigreerus läände u 70 000 inimest. Neist hukkus enne sihtkohta jõudmist hinnanguliselt 10%.  Läänemere suurim merekatastroof toimus 1944. aasta 22. septembril, mil Nõukogude lennuvägi uputas koos 2300-2700 reisijaga põgenikelaeva Moero. Julgeolekuorganite andmetel tapeti 1944–1953 vastupanuliikumise käigus üle 2000 metsavenna, arreteeriti 9870, kellest hukkusid ligikaudu pooled. Viimane teadaolev metsavend hukkus võitluses julgeolekuorganitega 1978.aastal. 25. märtsil 1949 toimus Balti riikides relvastatud vastupanuliikumise mahasurumiseks ja kollektiviseerimise kiirendamiseks teine massiline küüditamine. Eestist viidi eluks ajaks Siberisse asumisel 20 072 inimest.  Neist enamus olid naised ja lapsed ning vanavanemad. Umbes 23 000 pärast sõda küüditatud isikust hukkus ligikaudu 3000. Eestist küüditati etnilise tunnuse alusel kõik siin elanud sakslased, viimaseks küüditamiseks oli teatud usurühmade väljasaatmine Eestist.

Nõukogude võimu taaskehtestamise järel natsionaliseeriti Eestis kogu majandus. Viimaseks sammuks oli iseseisva talupoegkonna hävitamine sundkollektiviseerimise teel 1949.aastal, mis laostas põllumajandusliku tootmise ning laiemalt maaelu Eestis. Raske surve alla sattus rahvuskultuur. 1950-1951. aastal teostatud „kodanlike natsionalistide” vastase kampaania käigus vangistati või vallandati töölt tuhandeid kultuuritegelasi, teadlasi ja õpetajaid. Iseseisev kultuurielu Eestis sisuliselt lakkas.



Faktid

  • 1940. aasta juunist kuni 1941. aasta augustini arreteeriti 7000 Eesti kodanikku
  • 6. augustil 1940 sai Eesti Nõukogude Liidu osaks

Kirjandus