Sisukaart

Vali keel:

Eesti keeles

Kodu > Andmebaas > Eesti > Ajalooline ülevaade > 1918-1940

Ole informeeritud

Prindi see leht

1918-1940

Nõukogude Venemaa leninistliku-marksistliku režiimi poliitika Eesti suhtes ilmnes 1918. aasta 28.novembril, mil Punaarmee alustas sõda Eesti Vabariigi vastu. Puhkenud Vabadussõjas langes ja suri ligi 5000 eestlast ja 600 Eestit toetanud riikide kodanikku. Punaarmee poolt ajutistel vallutatud aladel viis kommunistide kontrolli all olev Eesti Töörahva Kommuuni nukuvalitsus läbi massimõrvasid, mille ohvrite arv ulatus 650ni; arreteeriti ja Venemaale küüditati kuni 4000 inimest. Eestile võidukas Vabadussõda lõppes 1920. aasta veebruaris sõlmitud Tartu rahulepinguga, mida nõukogude võim aga täita ei tahtnud. 1924. aasta detsembris üritas NSV Liit kommunistliku terrorivõrgustiku ja kohalike kommunistide toel relvastatud riigipöörde teel kukutada Eesti seaduslikku valitsust, kuid sai tagasilöögi osaliseks. Nõukogude võimud tegid takistusi NSV Liidus elavatele eestlastele ajaloolisele kodumaale tagasipöördumisel, arreteerides tuhandeid eestlasi ja kuulutades neid kulakuks. 1936-1938. aastani kestnud Suure terrori käigus arreteeriti ja hukati etnilise tunnuse alusel tuhandeid Venemaal elanud eestlasi.

Samal ajal ei loobunud NSV Liidu kommunistlik juhtkond plaanidest Eesti iseseisvus likvideerida. Soodne võimalus selleks avanes II maailmasõja puhkemisel. 1939. aasta augustis sõlmitud Saksamaa ja NSV Liidu vahelise mittekallaletungilepingu salajane lisaprotokoll jaotas kahe totalitaarse riigi vahel mõjusfäärid Ida-Euroopas, avades ühtlasi tee uue maailmasõja vallapäästmiseks. 1939. aasta 24. septembril sunniti Hitleri-Stalini pakti kokkulepetest tulenevalt sõjalise rünnakuga ähvardades Eestile peale vastastikuse abistamise pakt, mis viis Nõukogude sõjaväebaaside loomiseni Eestisse 1939. aasta oktoobris ja maa täieliku okupeerimiseni 1940. aasta 17.juunil.



Faktid

  • 1940. aasta juunist kuni 1941. aasta augustini arreteeriti 7000 Eesti kodanikku
  • 6. augustil 1940 sai Eesti Nõukogude Liidu osaks

Kirjandus