Sisukaart

Vali keel:

Eesti keeles

Kodu > Andmebaas > Eesti > Tutvustus

Ole informeeritud

Prindi see leht

Tutvustus

Punase terrori ohvrid Saaremaal 1941. aasta juulis. EFA

Põhja-Euroopas, Läänemere kaldal Ida ja Lääne tsivilisatsiooni kokkupõrkepunktis asuva Eesti ajalugu pole olnud lihtne. Vaatamata aastasadu kestnud võõrvõimule suutsid eestlased säilitada rahvusliku identiteedi ning 1918. aastal luua iseseisva riigi. Paljulubav areng katkestati 1940. aastal, mil Hitleri-Stalini salatehingu tulemusel okupeeris NSV Liit Eesti ning liitis riigi selle koosseisu. Iseseisev elukorraldus hävitati, Eestis kehtestati kommunistlik vägivallarežiim, mis peagi omandas genotsiidi iseloomu. Otseste repressioonide, nagu arreteerimiste, massimõrva ning küüditamiste, all kannatas üle 300 000 Eesti Vabariigi kodaniku; see on ligi kolmandik rahvastikust. Kommunistliku okupatsiooni tulemusel kaotas Eesti repressioonide, põgenike väljarände ja sõja tulemusena pöördumatult vähemalt 200 000 inimest, ehk ligi 20% elanikkonnast. Eestlaste arv Eestis pole tänaseni jõudnud sõjaeelsele tasemele. Lisaks otsestele repressioonidele kannatasid kaudsete repressioonide ja diskrimineerimise all sajad tuhanded inimesed. Raske surve alla langes Eesti kultuur, hävitati sadu kultuuriloolisi monumente ning kümnete miljonite eksemplaride kaupa kirjandust; taga  kiusati ka kirikut. Venestuspoliitika ning kolonisatsiooni tulemusel langes eestlaste osakaal Eestis 1989. aastaks 61%-le. Nõukogude okupatsiooni lõpuks 1991. aastal oli Eesti vabast maailmast oma arengutasemelt tugevalt maha jäänud, maa oli majandusliku ja sotsiaalse katastroofi lävel. Vaid suurte jõupingutuste tulemusena on praeguseks Eesti suutnud oma positsiooni maailmas taastada.



Faktid

  • 1940. aasta juunist kuni 1941. aasta augustini arreteeriti 7000 Eesti kodanikku
  • 6. augustil 1940 sai Eesti Nõukogude Liidu osaks

Kirjandus