Sisukaart

Vali keel:

Eesti keeles

Kodu > Andmebaas > Hiina > Tutvustus

Ole informeeritud

Prindi see leht

Tutvustus

Tapetud tsiviilisikute laibad ja purustatud jalgrattad Beijingi Tiananmeni väljakul. 4. juuni 1989. AP

Ühe maailma tähelepanuväärsema, vanema ja arenenuma tsivilisatsiooni pärandi pärija Hiina on 19. sajandist olnud vaevatud ohvriterohketest ülestõusudest, suurtest näljahädadest, sõjalistest kaotustest ja võõrvõimude interventsioonist. 1911-1912 toimunud, ja Qingi dünastia kukutanud  mittesotsialistlik Xinhai revolutsioon kuulutas Hiina vabariigiks. Hiina Kommunistlik Partei, mis loodi 1921. aastal, tuli heitliku ja pika kodusõja ning Teise maailmasõja tulemusena võimule oktoobris 1949. NSV Liidu eeskujul loodud totalitaarse kommunismi ülesehitava ja maoismist juhinduva režiimi tulemusena hukkus ebaloomulikult või vägivaldselt kümneid miljoneid inimesi. Kuigi ka kodusõjas rahvuslastega hukkus kommunistide tõttu arvatavasti 6-10 miljonit inimest, algasid repressioonid,  süstemaatiline terror ja ühiskonna ümberkorraldused 1940. aastate keskel. 1949-1975 hukkunute statistika on varieeruv. Ühelegi numbrile ei ole võimalik lõplikku kinnitust anda. Hiina ametlik statistika on põhjaliku uurimise teostamiseks varjatud. Kümnekonna erineva lääne allika analüüsist järeldub, et kõneleda saab kokku 45–60 miljonist hukkunust. Need surmad olid põhjustatud sundkollektiviseerimisest, puhastustest (arvatavasti 2-5 miljonit), nn. Suure Hüppest ja sellest tingitud näljahädast (hinnanguliselt 30-40 miljonit) hukkunut, Kultuurirevolutsioonist (2-7 miljonit hukkunut), ajaloo suurima kooonduslaagrite süstemi laogai suremusest (15-20 miljonit) inimest, Tiibeti okupeerimisest (0,6 -1 miljonit inimest) ja teistest surmajuhtumitest.

1980. aastatest sotsialistliku turumajanduse teel olnud ja maailma suurimaks majanduseks pürgiv Hiina on  pragmaatilistest muudatustest hoolimata endiselt diktatuuririik. 1989. aastal ajas sõjavägi Pekingis veriselt laiali üliõpilaste meeleavalduse, kus nõuti riigi demokratiseerimist, hukkunuid ja haavatuid loendati vahemikus 1000-3000. Tiibeti 2008. aasta rahutustes tapeti kuni paarsada meeleavaldajat. Samuti on Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas rahvuslikku liikumist juba pikka aega maha surutud. Ohvrite arv on teadmata, kuid aastas hukatakse Hiinas ametlikult ja erinevatel põhjustel umbes 10 000 inimest. 2003. aastal keelustati kodanikualgatusena tekkinud opositsiooniline religioosne ja rahumeelne liikumine Falun Gong; liikumise kümneid tuhandeid liikmeid kiusatakse taga. Inimõiguste olukord ei ole rahvusvaheliste organisatsioonide hinnangul 2006. aastast paranenud.