Sisukaart

Vali keel:

Eesti keeles

Kodu > Andmebaas > Valgevene > Tutvustus

Ole informeeritud

Prindi see leht

Tutvustus

Nõukogude pärand: kaelarätte hoidvad Valgevene õpilased pioneeriorganisatsiooni vastuvõtmise tseremoonial Teise maailmasõja muuseumis Minskis. 3. mai 2007. AFP

Valgevene vabariik kuulutati välja 25.märtsil 1918.aastal Minskis, kuid suutis püsida vaid veidi üle poole aasta, kuni vallutati Punaarmee poolt. 1.jaanuaril 1919 kuulutati välja Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, mis 1922.aastal inkorporeeriti ametlikult Nõukogude Liidu koosseisu, lõpetades sellega iseseisva Valgevene olemasolu. Kommunistliku süsteemi kehtestamine tõi kaasa ulatusliku terrori, mille käigus likvideeriti isikud, keda süüdistati kas koostöös „rahva-vaenlastega” või keda peeti potentsiaalseteks vaenlasteks. Raske hoobi Valgevenele andis iseseisva talupoegkonna likvideerimine 1930-1931 sundkollektiviseerimise käigus. „Kulakluse kui klassi hävitamiseks” saadeti Siberisse üle 20 000 perekonna, see on ligi 100 000 inimest. Sadu inimesi mõisteti surma. 1936-1938 arreteeriti „suure terrori” käigus kümneid tuhandeid inimesi, tuhanded nende seast lasti maha. Raskelt kannatasid terrori all valgevene kultuuri kandvad asutused, nagu Teaduse Akadeemia, mille 140-st arreteeritud liikmest lasti maha 42. Arreteeriti ka enamus valgevene kirjanikke, kellest osa samuti maha lasti. Uus ulatuslik terrorilaine tabas Valgevenet 1939-1941, lõppedes järjekordsete küüditamistega. Siberisse saadetud kohalike elanike asemel toodi Valgevenesse elanikke teistest NSV Liidu piirkondadest, mis tõi kaasa venestuse ja rahvusliku eripära kaotuse. Seda pole Valgevene suutnud taastada ka iseseisvuse ametliku taastamise järel 1991.aastal.