Sisukaart

Vali keel:

Eesti keeles

Kodu > Andmebaas > Aserbaidžaan > Tutvustus

Ole informeeritud

Prindi see leht

Tutvustus

1992. aasta aprillis tehtud fotol kujutatakse positsioonil olevat Armeenia sõdurit Mägi-Karabahhias Hadruti linna lähistel. AFP.

Sajandeid varajaste riikide alla kuulunud Aserbaidžaani on kujundanud lugematud sissetungid, migratsioonid, kultuurilised ja poliitilised mõjud. Viimased kaks sajandit Vene ülemvõimu alla kuulunud maal teravnesid Aserbaidžaani rahvuslastel 1917 vastuolud Moskvas võimule tulnud enamlastega. Mais 1918 kuulutasid rahvus¬lased Aserbaidžaani iseseisvaks, kuid aprillis 1920 hõivas riigi Puna¬armee, mille vahetu tulemusena küüditati umbes 120 000 inimest Siberisse. 71 aastat kestma määratud NSV Liidu osa Azerbaijani Soviet Socialist Republic oli kogu oma eksistentsi vältel range keskvõimu kontrolli all – eriti J. Stalini (1926-53) ja AKP (Azerbaijani Communist Party) juhi M. A. Bagirovi ajal, mil Aserbaidžaan kannatas sundkollektiviseerimise ja stalinistlike puhastuste all. Linnastumise ja industrialiseerimise varjupoolena jätkusid 1940ndatel laiaulatuslikumad repressioonid. Paralleelselt küüditamistega Balti, Lääne-Ukrainas ja Moldovas, toimusid NSV Liidu piiride „puhastused“ ja ümberasustamised Kaukaasias. 1949. aasta vältel deporteeriti Aserbaidžaanist, kuid ka Gruusiast, Armeeniast kokku üle 100 000 inimese Kazakhstani ja Siberisse. 1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses sekkus NSV Liit veriselt Aserbaidžaani sisepoliitikasse ja surus 1990 jaanuaris 133 tsiviilisiku surmaga maha Bakuu rahvusliku iseseisvuslaste meeleavalduse. Siiani nõrga demokraatia ja autoritaarsete kalduvustega ning stabiilse arenguta riik pole ka vaatamata oma külluslikele maavaradele suutnud end kommunistlikust pärandist kuigivõrd distantseerida.