Sisukaart

Vali keel:

Eesti keeles

Kodu > Andmebaas > Armeenia > Tutvustus

Ole informeeritud

Prindi see leht

Tutvustus

Fotol kujutatakse nõukogude võimu toetavat meeleavaldust Jerevanis. 29. november 1920. Foto pärineb Nõukogude Liidu filmide, fotode ja helisalvestiste keskarhiivist. RIA Novosti / TopFoto.

Rikka varakristliku ja keskaegse ajaloo ning kultuuriga Armeenia oli  19. Sajandist jagatud Vene ja Türgi impeeriumi vahel. 20. sajandi alguses langesid rahvuslikust iseseisvusliikumisest ja vabadusvõitlusest ja innustunud armeenlased ohvriterohke Osmanite impeeriumi repressioonide ohvriks. Varasemad väiksemad pogrommid kulmineerusid kogu Türgi aladel 1915. aastal ulatuslikeks massilisteks küüditamisteks ja armeenlaste hävitamiseks ning genotsiidiks, mille käigus suri või tapeti aastaks 1923 600 000 - 1,5 miljonit inimest. Iseseisev Armeenia eksisteeris 1918 – 1921, misjärel see Punaarmee ja Türgi Armeenia vastase sõjategevuse Tagakaukaasia Föderatsiooni Vabariigina (Transcaucasian Socialist Federative Soviet Republic) NSV Liiduga ühendati. Sõjaaegsetele kuritegudele järgnenud bolševike poliitiliste repressioonide ja süstemaatilise terrori esimene laine algas Armeenias 1921 ning kestis  1930nda aastani, mil algas põllumajamduse kollektiviseerimine, kulakute ja rahvavaenlaste selgitamine. Armeenia rahvusliku julgeoleku ministeeriumi arhiivi materjalide kohaselt represseeriti Armeenias 1930 – 1938 14 904 inimest, kellest lasti Suure terrori lõpuks 1938. aastal maha 4 639 inimest. 1920ndatel alanud kiriku varade rekvireerimine jätkus kirikuliikmete vastase repressioonide, tagakiusamise ja hävitamisega 1938. aastal.

Sellele järgnes 300 – 500 000 armeenlase mobiliseerimine II maailmasõja lahingutesse, kellest ligi pooled tagasi ei pöördunud. Aastal 1936. alanud 25 000 armeenlase deporteerimine Kesk-Aasiasse jätkus 1944. aasta suvel ja 1948 – 49, mil küüditamiste ohvriks langes kokku üle 200 000 armeenlase, kellest paljud hukkusid. Täpset armeenlastest kommunismiohvrite arvu on arhiiviandmete vähesuse ja armeenlaste diasporaa tõttu raske kindlaks määrata, kuid kokku represseeriti 1917-1953 sadu tuhandeid armeenlasi. Pärast iseseisvumist 1991 jätkus Armeenia ja Aserbaidzaani vaheline verine territoriaalkonflikt 1920ndate alguses stalinistlike ümberkorralduste käigus jaotatud, põhiliselt kristlastest armeenlastega asustatud Mägi-Karabahhi haldamise üle. 71 aastat kestud kommunistliku pärandi negatiivsed mõjud ühiskonnale ja majandusele mõjutavad siiani kunagise eduka Lõuna –Kaukaasia riigi käekäiku.