Sisukaart

Vali keel:

Eesti keeles

Kodu > Andmebaas > Afganistan > Tutvustus

Ole informeeritud

Prindi see leht

Tutvustus

Kabul, 5. juuli 2007. Afganistani pealinnast põhjapool leiti sadade surnukehadega maa-alune massihaud. Politseiülem Ali Shah Paktiwal rääkis BBC-le, et haud kaevati välja kunagise sõjaväebaasi territooriumil, kus 1980. aastatel paiknes Nõukogude okupatsiooniarmee. AFP.

Selle kauge ja vaese, Kesk-, Lõuna- ja Lääne-Aasia ristteele jääva riigi keerulist ajalugu ja poliitikat on kujundanud etniline killustumine ning Islami ja suurriikide lakkamatu sekkumine siseasjadesse. Afganistan on kuulunud suurriikide huvisfääri alates IV–III aastatuhandest e.m.a.,. ühtse riigina määratleti end esmakordselt 1747. aastal ja riik iseseisvus Briti Impeeriumist 1919. aastal; Afganistani ajalugu on mõjutanud tugevalt nii kommunism kui Islami fundamentalism. Afganistan jäi Teisest maailmasõjast puutumata, alates 1949. aastast võis seal täheldada teatud liikumist demokratiseerumise suunas, ent riik ei suutnud vältida hõimutülidest ja majanduslikust ebastabiilsusest tingitud sisekonflikte ega ka Nõukogude Liidu sekkumist oma sisepoliitikasse. Lühike eksperiment konstitutsioonilise monarhiaga lõppes 1973. aastal vasakpoolse riigipöördega, mis kulmineerus 1978. aastal võimu haaramisega NSVL-le lojaalse kommunistliku režiimi poolt.

Enne Afganistani sõda ei dokumenteeritud NSVL sekkumist Afganistani siseasjadesse, vasakpoolsete grupeeringute repressioone ja kättemaksuaktsioone, ent konservatiivsed hinnangud andsid sõjaeelsete kommunismiga seotud surmajuhtumite arvuks 50 000. Pärast seda, kui Punaarmee 25. detsembril 1979 kohalike kommunistide toetamise ettekäändel riiki tungis, on järgnenud kümnendil väldanud sissisõda nõudnud vähemalt 1 miljonit inimelu; võimalik, et selle käigus hukkunud afgaanide arv ulatub 1,5 – 2 miljonini, kellest 90% moodustavad tsiviilisikud. Kommunismist tingitud sõjas, mis kõigele lisaks põhjustas ka hilisajaloo suurima põgenikekriisi, sai haavata või sandistus 4–6 miljonit afgaani. Afganistani sõjaeelsest elanikkonnast (15 miljonit) on sõja tagajärjel põgenenud naaberriikidesse 5 miljonit inimest.