Venemaa ajaloopropaganda 2004–2009

Ajaloopropaganda, mida ei tohi segamini ajada ajaloopoliitikaga, on oluline mõõde Venemaa püüdlustes saavutada maailmavalitseja staatus. Sellest lähtuvalt tuleb tõlgendada asjaolu, et Venemaa kõrged riigiametnikud eitavad Jossif Stalini kaasvastutust Teise maailmasõja puhkemises ja Balti riikide okupeerimises NSVLi poolt ning Punaarmee osalust Varssavi ülestõusus. Moskva kaasotsustamise aluseks rahvusvahelise korra üle peaks täna olema „NSVLi otsustav panus võidus Kolmanda Reichi üle” 64 aastat tagasi ning Moskva sajanditepikkune ülemvõim Vene aladel. Eriline on Vene võimude seisukoht Katõni massimõrva suhtes. Ühelt poolt on see nii seetõttu, et NKVD kuritööd ei ole ametlikult ümber lükatud, teisalt jälle keeldub Vene Föderatsiooni sõjaväeprokuratuur läbi viimast juurdlust selle kuriteo süüdlaste suhtes, valitsuse ja piirkondlike omavalitsuste esindajate tasandil toimub aga perioodiliselt NSVLi vastutuse eitamine Poola ohvitseride massilises mahalaskmises 1940. aastal või selle relativiseerimine. Venemaa juhtide suust kuuldub samuti sõnu Ukraina riigi tehislikkuse kohta ning nõudeid Kiievi-Vene pärandi suhtes, mis peab põhjendama Venemaa kaasotsustamisõigust Ukraina ning teiste SRÜ lääneosa riikide välispoliitikas.

Demokraatlike vabaduste piiramise tingimustes Venemaal pärast 2000. aastat, riikliku kontrolli ülevõtmise tingimustes massiteabevahendite üle ja isikukultuse tingimustes on Vene võimuesindajate, eriti Vladimir Putini väljaütlemised kohe eliidi, pressi, televisiooni, artistide ning koguni teadlaste teravdatud tähelepanu all. Teise maailmasõja lõppemise 60. aastapäeva pidustuste ajal 2005. aastal ning selle puhkemise 70. aastapäeva tähistamisel 2009. aastal võtsid Venemaa poliitikute avaldused ning ajakirjanike ja ekspertide ajalooteemalised publikatsioonid propagandakampaaniate kuju, mis puudutasid muu hulgas Poolat. Isegi kui need ei olnud ega ole Kremli formaalsete poliitiliste otsuste tulemus, ei ole kahtlust, et üks lause Vladimir Putinilt oleks teinud neile lõpu. Vene võimude seisukoht ajaloolistes küsimustes on äärmuslikus vastuolus tõega, millest on teadlik enamik venemaalasi. Õiguslike ja füüsiliste repressioonide tingimustes isikute suhtes, kellel on julgust Kremli poliitikale vastu seista, julgevad aga mineviku ametlikku tõlgendust ümber lükata vaid üksikud. Seega tuleb ajaloopropagandat vaadelda ka demokraatliku transformatsiooni perspektiivi ja kodanikuühiskonna sünni kontekstis Venemaal. Ei ole juhus, et dissidentide kogukond koondus ja arenes NSVLis XX sajandi ajalugu uurivate keskuste ümber, pannes aluse ühendusele Memorial. Olles provotseeritud ajalooteemalistest meediakampaaniatest, on tavaliste venelaste ning samuti osa ukrainlaste ja valgevenelaste vaenulikkus ja põlgus suunatud Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste vastu, kes on totalitarismi hüljanud ning edukalt liitunud demokraatlike lääneriikide ühendusega. Selliste kampaaniate kavatsus on seega ühiskondliku sümpaatia kasvatamine ebademokraatliku valitsemisvormi vastu ning läänelike väärtuste ärapõlgamine.

Venemaa esindajate seisukohti ajaloolistes küsimustes ei ole võimalik vaadelda lahus Moskva tegevusest rahvusvahelisel areenil, nt ühepoolsest väljumisest Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingust 2007. aasta detsembris, Gruusia-vastasest agressioonist 2008.aasta augustis ega gaasitarnete katkestamisest Ukraina territooriumi kaudu käesoleva aasta jaanuaris. Tänapäeva Vene ajaloopropaganda mobiliseerib ühiskondlikku toetust ja tekitab ümbritseva suhtes agressiivse käitumise lubamise tunde.

Niisiis ei tuleks Venemaa ajaloopropagandat käsitleda üksnes teadusuuringute teemana. See peab muutuma ohu taashindamise elemendiks NATOs ja selle liikmesriikides – eriti Kesk- Euroopas. Käesolevas analüüsis on juhtival kohal Poola – üks paljudest, kuid tuleb siiski meeles pidada, et just konflikt Poolaga pani alguse praegusele Venemaa ajaloopropagandale. Teiseks, käesoleva aasta suvel viis Venemaa läbi uue meediakampaania, milles domineeris Poola-vastane toon, üritades ennetada rahvusvaheliste diskussioonide lainet NSVLi kaasvastutuse kohta Teise maailmasõja puhkemise eest, mis kaasnes 1. septembri 1939. aasta ümmarguse aastapäeva pidustustega Gdańskis mõnekümne riigi esindajate osavõtul.

Selle kampaania idee autorite püüe on, et süüdistused Poola aadressil, muu hulgas liidu sõlmimises Hitleriga, ning V. Putini samaaegne viibimine Gdańskis peavad tugevdama jagunemist Poola poliitilisel areenil. Poola Vabariigi presidendi või Õiguse ja Õigluse poliitikute võimalikku kaasamist ajalooteemalisse diskussiooni Venemaa vahetalitajatega,mida Poola Vabariigi president ja Poola suurim opositsioonipartei otsustavalt propageerivad, võidakse seejärel ära kasutada Euro-Atlandi integratsiooniprotsessi kompromiteerimiseks endisel NSVLi territooriumil mitte ainult teatud Euroopa riikide valitsuste silmis, kes tavapäraselt Moskvaga soojades suhetes on, vaid eeskätt NSVLi lagunemisel tekkinud riikide elanike silmis.

Just seda kinnistunud arusaama venelaste, samuti osa ukrainlaste, valgevenelaste ning Balti riikide venekeelse vähemuse mõtlemises, et Kesk-Euroopa rahvad on vaenulikult meelestatud kõige suhtes, mis on seotud vene ja idaslaavi traditsiooni ja kultuuriga, tuleb pidada Venemaal riigivõimuesindajate osavõtul toimuva meediakampaania autorite kõige ohtlikumaks ja potentsiaalselt tõhusaks mõjutuskatseks. See katse võib õnnestuda, sest Venemaa kirjandus, ajakirjandus, televisioon ja õpikud on kõigile kättesaadavad Valgevenes, Ukraina ida- ja lõunaosas ning Läti ja Eesti venekeelses keskkonnas ning neid usaldatakse. Veendumuse süvendamine välismaailma vaenulikkuse kohta Venemaa ja venelaste suhtes võib šovinistlike ja neofašistlike organisatsioonide pretsedenditu populaarsuse tingimustes Vene Föderatsioonis kaasa tuua tagajärgi. Suurvene agressiivse natsionalismi kasv, isegi kui see ei ole tahtlik, on Venemaa praeguse ajaloopropaganda kõige ohtlikum vili mitte ainult Poola, vaid kogu Euro-Atlandi ühenduse vaatevinklist, kuna see võib kajastuda Venemaa välis- ja kaitsepoliitika arengus lähimate aastakümnete skaalal

Lae kogutekst alla siit

Vene keeles

Poola keeles